Mis koht see Märjamaa on?
Eestimaa pikim alev.
Asub Pärnu ja Tallinna vahel.
Siit seitsmesse Eestimaa linna
jõuab tunniga kohale minna.
Sageli pannakse imeks –
miks tal küll Märjamaa nimeks?
Siin erilist märga ei märka
vaid kevadel lumeveest järtad.
On ujula, kino ja kool
üsna mitmes majas on pood.
Saun, kino ja rahvamaja,
kõik muugi, mis eluks on vaja.
Ümber alevi riisikametsad,
neis sügis võiks pikemalt kesta.
pole jõge, ei mäge, ei järve,
liigne müra ei riku siin närve.
On kaskedes Kasti tee,
kooli juurde viib tammeallee.
Me alev täis rohelust,
siin elada – lausa lust!
Õie Lauri
Märjamaa alevist on
maakonnakeskusesse Raplasse 30 km,
Tallinna 65 km,
Pärnusse 62 km,
Haapsallu 67 km,
Türile 75 km.
Alevis paikneb Märjamaa vallavalitsus, gümnaasium, lasteaed Pillerpall, hooldushaiglana töötav Märjamaa haigla, kino Helk, rahvamaja, muusika- ja kunstikool, spordikeskus, ujula, Märjamaa Maarja kirik, Viilumäe kalmistu, konstaablijaoskond, päästekomando, jäätmejaam, bussijaam, kolm apteeki, kaks hambaravilat, kuus toidupoodi ja hulgaliselt muid kauplusi.
Alevi ajaloost
Märjamaa nime on esmakordselt mainitud 1364. aastal seoses Gerlacus de Castella (Gerlich von Costelen) nimelise preestriga, kes tollal Meriama kogudust teenis.
Märjamaa nimekujudest on teada: Mariemah, Mariamah, Merjama, St. Mariae /---/, Mergemaha, Märgamaa, Margama, Meriama, Meriema, Maria-Mah, Merjamaa, Margiema, Meryenmaa, Merriema, Mergema, Merjema, Mariama, Mariae Moha.
Märjamaa alevik hakkas kujunema 19. sajandi teisel poolel. Rapla-Virtsu raudtee avamine 1930ndate aastate algul andis arengule hoogu juurde. 1945. aastal sai alevikust alev.
Foto: Üks vanimad fotosid Märjamaast vaatega kirikule Kasti teelt enne aastat 1902. Vasakul Kaitseliidu Koduks ümber ehitamata kõrtsihoone ja tulevase pangahoone asemel olnud hobupostijaamahoone (Pärnu mnt 22), paremal üks vanemaid poode.
Viimati uuendatud 05.05.2026
