On väga oluline, et iga inimene, pere ja kogukond teeks kriisiks ettevalmistusi ja mõtleks läbi, kuidas ekstreemses olukorras enda ja oma lähedaste elu, tervist ning vara kaitsta. Parimad lahendused selleks sünnivad koos sõprade, naabrite ja kogukonnaliikmetega. Samuti on oluline läbi mõelda, kuidas hoolitseda kriisiolukorras kodu- ja/või lemmikloomade eest.
Kriisideks valmistudes pea silmas
- Mida suurem on kriis, seda kauem jõuab kohaliku omavalitsuse või riigi abi sinuni;
- Ole valmis vähemalt seitse päeva iseseisvalt hakkama saama;
-
Tee koostööd kogukonnaga – naabrite, korteriühistu ja külaseltsiga, et olla valmis juhtudeks, kui
- elektrit ei ole
- kodus ei tule kraanist vett ning kanalisatsioon ei toimi
- küte ei tööta
- gaasivarustus ei toimi
- puuduvad mobiil- ja andmeside ning internet
- kaardiga tasuda pole võimalik
- poest ei saa osta toitu ega muud vajalikku
- apteegist ei saa osta ravimeid
- tanklad ei toimi
Ole valmis! äpp aitab kriisiolukordadeks valmistuda
Lae alla Naiskodukaitse poolt väljatöötatud käitumisjuhiste äpp „Ole valmis!". Rakenduse saab tasuta alla laadida, otsides „Ole valmis!":
Kriisi alguses võtab asjade ümberkorraldamine aega. Selleks, et oleksid valmis kriisides hakkama saama vähemalt nädala, toimi järgmiselt:
-
Varu koju piisavalt joogivett, ravimeid ja toitu. Seejuures soeta toiduaineid, mida sööd ka tavaolukorras ja mis ei rikne liiga kiiresti ja säilivad ka toatemperatuuril. Osa toitu võiks olla söödav ilma valmistamata.
-
Mõtle läbi, kas sinu lähedased või tuttavad võivad kriisiolukorras abi vajada ja kuidas sina saaksid neid vajaduse korral aidata. Lepi nendega kokku, kuidas omavahel ühendust hoiate.
-
Koosta loetelu naabrite ja kogukonna olulisemate inimeste kontaktandmetest.
Ole teadlik, millised kriisiolukorrad võivad teid ohustada, mis on nende mõju pere igapäevaelule ning kuidas nendeks ühiselt valmistuda.
Rääkige omavahel läbi, kuidas erinevate ohtude korral käituda. Veendu, et kõik pereliikmed teaksid:
-
millal ja kuidas abi kutsuda,
- kus asuvad olulisimad vahendid, mida kriisiolukorras võib vaja minna,
- kuidas vajadusel vett või gaasi kinni keerata ja elektrit välja lülitada,
- kuhu saate ohu korral ajutisel minna (maale, suvilasse, naabrite, sõprade või sugulaste juurde),
-
missugustes olukordades on vajalik kindlasti kodust lahkuda ehk evakueeruda,
- missugustes olukordades on ohutum jääda koju,
- mida kodust lahkudes kaasa võtta,
-
kuidas koduloomade eest kriisiolukorras hoolitseda.
-
Tutvu naabritega ja vahetage telefoninumbreid.
- Tee endale selgeks, kes on kogukonna võtmeisikud (külavanem, korteriühistu esimees, asumiseltsi juht jne).
- Selgitage koos kogukonna võtmeisikutega välja piirkonna ohud ja eluliselt tähtsate teenuste katkemise mõjud ning mõelge läbi, kuidas nendeks ühiselt paremini valmis olla (näiteks elektrigeneraatori, veepumba, tulekustutusvahendite ja muude abivahendite ühine soetamine vmt).
- Tehke koos selgeks, kes kogukonna liikmetest vajavad kriisiolukordades kõrvalist abi.
-
Leppige kokku kogukonna liikmete ohust teavitamise korraldus ja omavaheline infovahetus kriisiolukorras ning mõelge läbi, kuidas te saate üksteist aidata (sh neid, kes vajavad kõrvalist abi – üksi elavad vanurid, puuetega inimesed jne).
-
Kontrolli oma kogukonnaliikmete valmisolekut.
-
Mõtle läbi, milliseid vahendeid ja varusid vajab su pere, et iseseisvalt ühe nädala jooksul hakkama saada.
- Veendu, et sul oleks kodus oma perele piisavas koguses joogivett, ravimeid ja toitu vähemalt seitsmeks päevaks ning hoia neid toiduaineid pidevas ringluses.
-
Hoia osa evakuatsiooniks vajalikest vahenditest autos (mobiiltelefoni autolaadija, teedeatlas, lumelabidas, soe tekk jms.)
- Auto kütusepaak hoia võimalusel alati pooltäis. Tee selgeks, millistest tanklatest saab elektrikatkestuse korral kütust.
-
Mõtle läbi, kus ja kuidas varusid hoida, et need oleksid lihtsasti kättesaadavad sulle ja sinu lähedastele.
Täpsemat infot leiad OLE VALMIS
Päästeamet on koostanud kontroll-lehe, mis aitab korteriühistu juhil või juhatusel valmistuda elutähtsate teenuste katkestusteks kortermajas. Leiad selle SIIT.
-
Tee SIM-kaart telefonis mitteaktiivseks. Nuppudega telefonist võta lihtsalt SIM-kaart välja ja helista seejärel 112.
- Nutitelefon tuleb taaskäivitada ja jätta seejärel SIM-kaardi PIN-kood sisestamata ning helistada 112. Pärast hädaabikõnet aktiveeri SIM-kaart uuesti. Vaid aktiveeritud SIM-kaardi korral saab päästekorraldaja levi olemasolul Sulle tagasi helistada, kui selleks tekib vajadus.
- Kui igasugune telefonside puudub, mine abi kutsuma lähimasse päästekomandosse, politseijaoskonda, kiirabi baasi või haigla erakorralise meditsiini osakonda.
-
Tee SIM-kaart telefonis mitteaktiivseks. Nuppudega telefonist võta lihtsalt SIM-kaart välja ja helista seejärel 112.
- Nutitelefon tuleb taaskäivitada ja jätta seejärel SIM-kaardi PIN-kood sisestamata ning helistada 112. Pärast hädaabikõnet aktiveeri SIM-kaart uuesti. Vaid aktiveeritud SIM-kaardi korral saab päästekorraldaja levi olemasolul Sulle tagasi helistada, kui selleks tekib vajadus.
-
Kui igasugune telefonside puudub, mine abi kutsuma lähimasse päästekomandosse, politseijaoskonda, kiirabi baasi või haigla erakorralise meditsiini osakonda.
Oktoobris algas päästeameti kampaania „Varjumiseks on 3 minutit – kuhu jõuad sina?“, mille eesmärk on anda inimestele selge arusaam, et ohuteavituse korral peab varjumine toimuma kiiresti ja seal, kus sa parasjagu oled. Inimesed on päästeametile kampaania esimesel nädalal andnud palju tagasisidet ning teeme nüüd kokkuvõtte viiest enim levinud teemast.
- Eestis puuduvad avalikud varjendid, kuhu mul siis minna?
See on tõsi, et Eestis ei ole taasiseseisvumisest saati uusi varjendeid ehitatud. See nüüd aegamööda muutub, kui seadusmuudatuste järel hakkavad ka uutesse hoonetesse, kus käivad rahvamassid, tekkima varjendid. Kuna alustame varjendite ehitamisega põhimõtteliselt nullist, siis piisava võrgustikuga varjendite süsteemi üles ehitamine võtab aastakümneid.
Olukorras, kus meil varjendeid veel ei ole, kuid siiski võib olla vaja kaitset leida, kasutame varjumiskohtadena ära võimalikult palju olemasolevaid hooneid. Plahvatusohu korral võib sind rasketest vigastustest või surmast päästa ka teadlik tegutsemine: kohene varjumine tugevate seintega siseruumi, võimalikult madalale korrusele, eemale akendest. Ukraina sõja kogemus näitab, et väliskeskkonnas või akendega toas viibides on sadu kordi suurem tõenäosus vigastada või surma saada kui varjumiskohas.
- Kui ma sireeni ei kuule, kuidas ma siis ohust teada saan?
Sireenid on ainult üks osa riiklikust ohuteavitusest ning need on kasutusel ainult Eesti suurimates asulates. Sireenid on selleks, et hoiatada ohu eest inimesi linnatänaval. Siseruumi ei pruugigi sireene kuulda olla, kuna see sõltub erinevatest asjaoludest: hoone helikindlusest, ilmastikuoludest, sireenide asukohast jne.
Muul juhul peab ohuteavitus inimesteni jõudma läbi teiste kanalite, milleks praegu on kasutusel SMS, teavitus „Eesti äpp“ ja „Ole valmis!“ mobiilirakendustes ja ribatekstidena ERR kanalites ETV, ETV+, portaalis ERR.ee ja uudiste äpis. Järgmisel aastal on plaanis välja arendada ka cell broadcast, mis võimaldab saata ohuteavituse momentaalselt ning sõltuvalt ohutasemest panna telefoni heli ja valgusega ohust teada andma ka siis, kui telefon on hääletu režiimi peal. Ohuteavituse süsteemi tuleb pidevalt edasi arendada.
- Uusarendustel ja paljudel teistel hoonetel ei pruugi keldreid olla ning hoone on suures osas klaasist, mida siis teha?
Ohuolukorras ei pruugi kahjuks alati ideaalseid lahendusi olla ning peame leidma olemasolevas keskkonnas parima võimaliku lahenduse. Üldine soovitus on tõesti minna keldrisse, aga selle puudumisel ole võimalikult madalal korrusel ja kasuta muid turvalisemaid ruume. Oluline on akendest eemale hoidmine, püsimine siseruumis, kus sinu ja väliskeskkonna vahele jääb vähemalt kaks tugevat seina jne: sellisteks ruumideks on tihtipeale vannitoad, WC-d, trepikojad. Lahendusi on erinevaid, osad pakuvad paremat kaitset kui teised. Kui muud üle jää, aitab natukenegi paksu kardina akendele ette tõmbamine. Paraku on fakt see, et hoonest väljaspool on oluliselt suurem risk plahvatuse korral millegagi pihta saada.
- Keldrisse minnes on oht, et maja variseb kokku, kuidas on sellega lood?
Ukraina kogemus näitab, et tihtipeale võivad hoone ülemised korrused või terve külg saada raskesti vigastada, kuid konstruktsioon siiski peab ning madalamatel korrusel on inimestel õnnestunud turvaliselt varjuda. Samuti aitab oluliselt kaasa keldri või madalamate ruumide kohandamine – näiteks lae või seinte toestamine, et ruum peaks ka siis, kui majas on varinguid. Kaitsetult õues olles on paraku tõenäosus raskesti viga või surma saada sadades kordades suurem. Kui räägime varjumiskohtade loomisest ja kohandamisest, siis tasub selle käigus alati mõelda ka lisaväljapääsudele just sellistel puhkudel, kui on toimunud varing ning põhiväljapääs on seetõttu takistatud.
- Olen tänaval ning läheduses pole ühtegi avalikku varjumiskohta ning piirkonnas on ainult kinnised hoovid ja eramajad. Mida siis teha?
Kui oled õues ja ühtegi siseruumi läheduses pole, siis plahvatusohu korral ära jää lageda taeva alla lihtsalt seisma. Parim viis end sel hetkel kaitsta on heita pikali maalohku või kraavi ning katta pea kätega. Kõige ohtlikum on jääda püsti ja nähtavaks. Varjumine tähendab, et sa vähendad oma haavatavust – iga takistus sinu ja ohu vahel võib päästa sind rasketest vigastustest. Pea meeles, et plahvatuse korral on kõige ohtlikum selle tagajärjel ohtlikul kiirusel laiali lenduvad killud ja esemed, millega võid pihta saada. Seetõttu tuleb hoida end võimalikult maapinna lähedal.
Vaid iga kolmas inimene tegutseks korrektselt ja varjuks sireene kuuldes või EE-ALARMilt ohuteavituse saamisel koheselt lähimasse siseruumi. Paljud võivad end pahaaimamatult ohtu seada: osa otsiks esmalt infot ja seetõttu reageeriks aeglaselt, osa lahkuks asukohahoonest, et minna kaugel asuvasse avalikku varjumiskohta ja osa ei teeks üldse midagi.
Eesti on turvaline ja kaitstud riik, kuid kindlustunnet suurendab teadmine, et kui olukord seda nõuab, siis oskame õigesti käituda. Me ei saa kontrollida kõiki olukordi, aga me saame kontrollida seda, kuidas me neile reageerime. Varjumine on hädavajalik olukordades, kus on kiire ja otsene oht elule ja tervisele, näiteks tööstusõnnetuse, plahvatusohu, sõjalise rünnaku või muu ootamatu ohu korral.
Lisainfo: www.olevalmis.ee/varjumine
Võimaliku ohu korral kasutatakse sellest teada andmiseks ohuteavitussüsteemi EE-ALARM. Süsteemi on kasutatud kolmel korralisel üleriigilisel testimisel ning viimati näiteks drooniohust hoiatamisel.
EE-ALARM jõuab sinuni läbi SMS-sõnumite, mobiilirakenduste Eesti äpp ja “Ole Valmis!” ning otsese varjumiskorralduse puhul käivitatakse ka sireenid. Samuti edastatakse infot ERRis ja teistes meediakanalites. Ohuteavitused saadetakse piirkonda, kus on oht või on teavituses kirjas ohuala.
Jälgi tähelepanelikult, milliseid suuniseid sulle antakse, sest iga teavituse korral ei ole vaja varjuda. Arvesta, et detailsem info olukorra kohta võib veidi aega võtta ning ohuteavitus sisaldabki kõige esmaseid ja kriitilisemaid juhiseid. Loe alati hoolikalt läbi, milliseid juhiseid riik sulle EE-ALARMiga saadab, sest erinevad olukorrad võivad tähendada ka erinevaid käitumisjuhiseid!
Õige pea lisandub EE-ALARMi ka telefonidele suunatud välkteavitussüsteem (ehk Cell Broadcast lahendus), mis ei nõua ühegi rakenduse olemasolu ja mille kaudu jõuab ohuteavitus inimese telefoni koos helidega, nagu on see kasutusel nii mitmeski kriisikoldes.
Välkteavitus ehk cell broadcasti lahendus Eestile on arenduses ning see annab võimaluse tulevikus saata ohuteavitusi momentaalselt ning sõltuvalt ohutasemest panna telefoni heli, vibratsiooni ja valgusega ohust teada andma ka siis, kui telefon on hääletu režiimi peal.
Hoolitse selle eest, et juba aegsasti oleks sinu mobiiltelefonis Eesti äpp ja “Ole valmis!” rakendus!
Kui oled äpi telefoni alla laadinud, luba rakendusel endale ka teavitusi saata (luba notificationid).
Äpp saadab sulle vaikimisi ohuteavitusi kõikide maakondade lõikes. Rakenduse seadetest on võimalik määrata ka detailsem piirkond maakonna täpsusega. Nii saad näiteks ainult oma valitud maakonda saadetavaid teavitusi.
Et kõik lahendused ja võimalused sinu telefoni jõuaksid, luba äpil end automaatselt uuendada või tee seda aeg-ajalt ise läbi rakendustepoe “Uuenda” nupu.
Loe lisaks: www.olevalmis.ee
Käitumisjuhised kriisiolukordadeks
Mõtle läbi, millised on elektrikatkestuste mõjud sinu kodus ning kuidas neid leevendada. Näiteks, millised seadmed sõltuvad elektrist: lambid, pliit, külmkapp, pesumasin, TV ja raadio, telefonide ja muude seadmete laadimine. Samuti võivad välisuste kiibid ja väravad töötada ainult elektriga. Paljudes kodudes sõltub elektrist ka veevarustus ja kanalisatsiooni äravool. Pikema elektrikatkestuse ajal võivad poed, apteegid ja tanklad olla suletud. Seetõttu veendu, et sul on kodus olemas kõik vajalik, et suudaksid vähemalt nädal aega ise hakkama saada. Ära jäta valmistumist viimasele hetkele – varu vajalikud asjad juba täna!
Rohkem infot leiad olevalmis.ee lehelt.
Kraani- või kaevuvee puudumine mõjutab oluliselt kogu igapäevaelu. Samas on joogivett lihtne varuda ja see säilib üsna kaua. Arvesta, et veekatkestuse puhul ei pruugi töötada ka kanalisatsioon ehk ei saa tavapäraselt kasutada tualettruumi. Kaardista probleemid, mis sinu kodus tekivad, kui vett ei ole. Kui sõltud ühisveevärgist, uuri korteriühistu, teenusepakkuja, või kohaliku omavalitsuse kaudu, kuidas on tagatud elanike veega varustamine teenuse katkemise korral.
Joogivesi ja toidu valmistamine
- Hoia kodus võimalusel 3 liitrit vett inimese kohta üheks ööpäevaks
- Varu koju veepuhastustablette või veefiltreid.
- Looduslikust veekogust võetus veel lase settida, kurna pealmine, selgem veekiht läbi tiheda riide või kohvifiltri ning keeda intensiivselt mulisedes vähemalt 1 minut. Ka seisnud vett on soovitav keeta vähemalt 1 minut. Vee keetmine hävitab leiduvad mikroorganismid (bakterid, viirused, algloomad), kuid ei eemalda keemilist reostust.
- Vaata, kus on sinu lähimad puhta joogivee saamise võimalused (kaev, allikas vmt) ning siseveekogus muu tarbevee võtmiseks.
Rohkem infot leiad olevalmis.ee lehelt.
Info pikaajalise vee- ja kanalisatsiooni katkestuse korral Märjamaa vallas:
AS Matsalu Veevärk, tel +372 489 2556, www.matsaluvv.ee
Piirkonna avalikud veevõtukohad, kaevud:
Kui Märjamaa alevi veevõrk töötab, siis vett saab võtta ühisveevärgist Märjamaa Viilumäe kalmistul olevatest avalikest kraanidest.
- Joosva allikas-arteesiakaev Paekülas
Allikate kaardi leiad siit .
Selgita välja kas sinu kodu küte sõltub elektrist, maagaasist, vedelkütusest või hoopis keskküttest? Püüa leida alternatiivseid kütmise viise. Kui elad kortermajas, hinda koos korteriühistuga, kas majas saab kasutada alternatiivseid kütteseadmeid.
Kuidas toasoojata hakkama saada?
- Kodus võiks olemas olla vähemalt üks elektrist sõltumatu kütteseade, näiteks tava- või gaasikamin, puuküttega ahi või pliit. Hoolitse selle eest, et kütteseadmed oleksid nõuetele vastavalt hooldatud.
- Kui soojendad tuba kamina või ahjuga, tee seda vaid siis, kui oled ärkvel, ning kustuta kütteallikad enne uinumist.
- Varu küttematerjali ühenädalane varu nii põhi- kui ka alternatiivse küttseseadme jaoks. Järgi küttematerjali hoiustamise ohutusreegleid!
- Mõtle läbi, kas küttekatkestusel on vaja tühjaks lasta vee- ja küttetorud, lülitada sisse tsirkulatsioon või lasta veel kraanist joosta, et vähendada torude külmumisohtu. Tee kindlaks, kuidas süsteemid sinu kodus toimivad.
- Vee- ja küttetorustiku külmumisohu vältimiseks soojusta torud (soojusisolatsioon, riidega, vms).
Rohkem infot leiad olevalmis.ee lehelt.
Info soojusvarustuse katkemise korral Märjamaa vallas:
Soojusenergia tootja Märjamaa vallas N.R.Energy OÜ, tel +372 336 7777, [email protected].
Tootmisjuht Urmas Kärk, tel +372 5664 0895, [email protected].
Avariiteadete edastamine väljaspool tööaega: +372 5911 8321, +372 5694 1515.
Side võib katkeda enamasti elektrikatkestuste või ulatuslike küberrünnakute tõttu.
Sideteenus jaguneb peamiselt kolmeks:
- Telefoniteenus ehk lauatelefoni kõnede tegemine ja vastu võtmine.
- Mobiiltelefoniteenus ehk kõnede tegemine ja vastu võtmine inimese asukohast olenemata ning lühisõnumite edastamine ja vastu võtmine (SMS – Short Message Service).
- Andmesideteenus, mis võimaldab andmete edastamist vastavalt sideettevõtjaga kokku lepitud lepingu alusel ehk mobiilis uudiste vaatamine, TV-teenus jne.
Näiteks kui asumis läheb elekter ära, siis interneti püsiühendus ehk kaabel ja optika katkevad kohe, kuna kodused wifi seadmed ilma elektrita ei tööta. Kui kodused sideteenused nagu mobiilside, tavatelefon, internet ehk andmeside ja televisioon sõltuvad samast teenusepakkujast, tuleb olla valmis ka nende samaaegseks katkestuseks.
Kuidas levi puudumisel helistada 112!
- Tee SIM-kaart telefonis mitteaktiivseks. Nuppudega telefonist võta lihtsalt SIM-kaart välja ja helista seejärel 112.
- Nutitelefon tuleb taaskäivitada ja jätta seejärel SIM-kaardi PIN-kood sisestamata ning helistada 112. Pärast hädaabikõnet aktiveeri SIM-kaart uuesti. Vaid aktiveeritud SIM-kaardi korral saab päästekorraldaja levi olemasolul Sulle tagasi helistada, kui selleks tekib vajadus.
- Kui igasugune telefonside puudub, mine abi kutsuma lähimasse päästekomandosse, politseijaoskonda, kiirabi baasi või haigla erakorralise meditsiini osakonda.
- Tee SIM-kaart telefonis mitteaktiivseks. Nuppudega telefonist võta lihtsalt SIM-kaart välja ja helista seejärel 112.
- Nutitelefon tuleb taaskäivitada ja jätta seejärel SIM-kaardi PIN-kood sisestamata ning helistada 112. Pärast hädaabikõnet aktiveeri SIM-kaart uuesti. Vaid aktiveeritud SIM-kaardi korral saab päästekorraldaja levi olemasolul Sulle tagasi helistada, kui selleks tekib vajadus.
- Kui igasugune telefonside puudub, mine abi kutsuma lähimasse päästekomandosse, politseijaoskonda, kiirabi baasi või haigla erakorralise meditsiini osakonda.
Rohkem infot leiad olevalmis.ee lehelt.
Kui näed kahtlast eset lendamas või avastad maha kukkunud kahtlase objekti (sealhulgas võimaliku rünnak- või luuredrooni), anna sellest kohe teada helistades numbrile 112. Kui objekt tundub kahtlane, aga sa pole kindel, millega tegu, anna sellest siiski teada.
Mida teha, kui näed kahtlast drooni?
- Veendu oma ohutuses! Isegi kui sa pole kindel, millega tegu ja puudub ametlik info, tuleb kahtlase lennuobjekti korral hinnata ohtu ja tegutseda ettevaatlikult.
- Teavita kohe häirekeskust numbril 112!
- Kahtlasest lendavast objektist saad Kaitseväge teavitada ka "Ole Valmis" mobiilirakenduse kaudu. Vaata, kuidas seda teha siit.
- Kui kuuled sireene või oled saanud EE-ALARMilt korralduse varjuda, tee seda kohe! Püsi turvalises kohas (soovitavalt tugevate seintega ruum, eemal ustest ja akendest) kuni tuleb teadaanne ohu möödumisest. Otsi lisainfot veebilehelt kriis.ee või Riigiinfo telefonilt 1247.
Mida teha, kui leiad kahtlase drooni?
- Ära mine sellele lähedale! Käitu samamoodi nagu lõhkekeha leidmisel – iga tundmatu objekt võib olla ohtlik.
- Teavita kohe häirekeskust numbril 112!
- Liigu objektist eemale, et tagada enda ohutus ning hoiata ka läheduses viibivaid inimesi. Ära lase kedagi leitud eseme lähedusse.
- Ära jaga objekti asukohta sotsiaalmeedias – nii väldid uudishimulike kogunemist sündmuskohale ja vähendad ohtu teistele inimestele.
Mida teha, kui leiad kahtlase drooni?
- Ära mine sellele lähedale! Käitu samamoodi nagu lõhkekeha leidmisel – iga tundmatu objekt võib olla ohtlik.
- Teavita kohe häirekeskust numbril 112!
- Liigu objektist eemale, et tagada enda ohutus ning hoiata ka läheduses viibivaid inimesi. Ära lase kedagi leitud eseme lähedusse.
- Ära jaga objekti asukohta sotsiaalmeedias – nii väldid uudishimulike kogunemist sündmuskohale ja vähendad ohtu teistele inimestele.
Vaata ka olevalmis.ee.
Varjumine on hädavajalik olukordades, kus tekib kiire ja otsene oht sinu elule ning tervisele. See võib olla suurõnnetus ohtlike kemikaalidega, plahvatus, sõjaline rünnak või muu ootamatu olukord. Varjumise eesmärk on kaitsta end lööklaine, põlengusuitsu, lendavate esemete või kildude ja muu otsese ohu eest. Kõige parem koht varjumiseks on lähim tugevate seintega ruum, kus saad olla eemal akendest. Ohuolukorras on kõige olulisem kiirus, seetõttu tuleb kasutada neid võimalusi, mis parasjagu olemas on.
Varjumine kodus?
Kui oled kodus, varju seal. Liigu kõige madalamale korrusele, tugevate seintega ruumi ja eemale akemdest (näiteks keldrisse või trepikotta). Kasuta nn "kahe seina reeglit" ehk proovi leida koht, kus sinu ja välisõhu vahel on vähemalt kaks seina.
Varjumine tööl, koolis või muus avalikus hoones
Kui viibid ohu hetkel ühiskondlikes hoonetes (näiteks poes, koolis, raamatukogus), liigu koos teistega madalamale korrusele, tugevate sintega ruumi, eemale akendest või klaasseintest (näiteks keldrisse või trepikotta, laoruumi). Kasuta nn "kahe seina reeglit" ehk proovi leida ruum, kus sinu ja välisõhu vahel on vähemalt kaks seina. Vajadusel abista teisi.
Varjumine tänaval
Kui viibid linnatänaval, otsi lähim tugevate sintega siseruum, võimalikult madalal korrusel, eemal akendest või klaasseintest. Kui ei ole võimalik kuhugi siseneda, leia koht, kus sind ümbritsevad vähemalt ühelt küljelt seinad või muu takistus, kasvõi kraav või lohk. Halvimal juhul heida pikali ja kaitse pead kätega. Plahvatusohu korral kata kõrvad kätega ja ava suu. See kaitseb sind lööklaine eest.
Avalik varjumiskoht või varjend võib tavaolukorras olla suletud. Sellised varjumiskohad avatakse ainult sõjaohu korral. Sõja olukorras saad sinna varjuda, kui juhtud ohuolukorras olema nende läheduses.
Rohkem infot leiad olevalmis.ee lehelt.
Märjamaa vallas asuvate avalike varjumiskohtade info leiad siit.
Seotud viited
Viimati uuendatud 15.04.2026
