Parkimiskaart

Parkimiskaarti võib taotleda isik, kellel on:

• liikumis- või nägemisfunktsiooni häire, mis vastab keskmise, raske või sügava puude tasemele;

• ajutine liikumisvõime häire, mis eeldab liikumisabivahendi kasutamist, või ajutine nägemisfunktsiooni häire.

Liikumis- või nägemispuudega piiratud teovõimega isiku nimel võib parkimiskaarti taotleda tema seaduslik esindaja.

Parkimiskaart antakse välja puuet tõendavale dokumendile märgitud puude raskusastme kehtivuse perioodiks, aga mitte kauemaks kui viieks aastaks.

Ajutine parkimiskaart väljastatakse eriarsti või perearsti tõendi alusel ajaks, mille jooksul eeldatakse funktsioonihäire möödumist, kuid maksimaalselt kuueks kuuks. Sama arstitõendi alusel on võimalik parkimiskaarti pikendada veel kuni kuueks kuuks. Seega saab ajutist parkimiskaarti taotleda maksimaalselt kaks korda, kokku kuni 12 kuuks.

Parkimiskaardiga on lubatud:

• parkida tasuta avalikel tasulistel parkimiskohtadel (soodustus ei kehti eraparklates);

• asulas peatuda ja parkida peatumist või parkimist keelava liiklusmärgi tsoonis, kui sõiduk asub täielikult kõnniteel ning jalakäijale on jäetud vähemalt 1,5 meetri laiune vaba käiguriba sõiduteest kaugemal. Seda ei tohi teha, kui tee on tähistatud peatumiskeelu joonega;

• parkida piiratud ajaga avalikus parklas kauem kui ette nähtud ning õuealal väljaspool parklat, tingimusel et see ei takista jalakäijaid ega takista teiste sõidukite liiklemist;

• asulas peatuda peatumist keelava märgi mõjupiirkonnas, kui see on vajalik liikumis- või nägemispuudega inimese sõidukisse sisenemiseks või sealt väljumiseks.

Parkimiskaart antakse inimesele, mitte sõidukile.