Varbola linnus
Varbola Jaanilinn oli Muinas-Eesti suurim linnus, mida ükski vaenlane vallutada ei suutnud. Esmateade linnusest pärineb 1212. aastast.
Ligi 2 ha suurune õueala on kõigist külgedest ümbritsetud kuivmüürseinte ja palkidega toestatud valliga. Valli kogupikkus on 580 m, kõrgus välisküljel kuni 10 m, siseküljel kuni 7 m.
Linnuses on taastatud väravakäik ja kaev sügavusega 13 m.
ERR arhiiv. Eesti lugu 35. Varbola linnus
RMK puhkeala
Kas numismaatiline nüanss või riiklikult tähtis küsimus?
Konuvere kivisild
Konuvere kivisild asub Vigala jõel, mis oli piiriks Märjamaa ja Vigala kihelkonna vahel. Sild asub Tallinn-Pärnu maantee kõrval kulgeval Konuvere teel. Silla projekteeris insener F.W. Alish, tellis Eestimaa Rüütelkond, ehitas ettevõtja F. Johanson. 1861. a valminud 6 avaga ja 107 m kogupikkusega paekivisild oli omal ajal Eesti kõige pikem kivisild.
2007. a põhjalikult restaureerituna on see tänapäeval kaunis vaatamisväärsus. Silla pikkus on 109,74 ja laius 6,4 m. Konuvere silla stiliseeritud kujutist on kasutatud Märjamaa valla vapil ja lipul.
Konuvere sild Kultuurimälestiste riiklikus registris
Sildu on vallas 53. Kõige rohkem on neid Kasari ja Vigala jõel – kümme.
Jääratas
Jääratas tekib Vigala jõe käänaku eel pargi ja Hiieoru suudme vahel. Jões on palju allika- ja keerisekohti. Vee pöörlevat liikumist võib märgata suvel, kui seal ujutada paberlaevu. Külmade tulekuga moodustub jõele kettakujuline pöörlev jäämass.
16. jaanuaril 2018 oli külma 8 kraadi, puhus tugev kagutuul, mis lisas veel oluliselt külmakraade. Jääketta läbimõõt oli 23 meetrit nagu 2017. aastalgi. Ühe täispöörde tegemiseks kulus 9,2 minutit. Väike arvutus näitab, et ketta pöörlemiskiirus on 13 sentimeetrit sekundis.
Jõgede salapära pakub rõõmu!
Jaan Viska
Aktiivne puhkus. Vaatamisväärsused. Loodus
Matkarajad
Info matkarajade kohta leiad lehelt Matka- ja terviserajad
Aktiivne puhkus
-
Juurimaa Tall
Juurimaa Tall pakub ratsaspordi huvilistele treeninguid, matkasellidele ratsa- ja vankrimatkasid ning lastele ratsalaagreid, talvel ree- ja saanisõite peredele ja seltskondadele ning suvel vankri- ja kaarikusõitusid. Juurimaa Talli koduleht -
Preeriakoda
Preeriakoda pakub matku, retki ja rännakuid püstkojaga, põnevaid mänge ja turniire Metsiku Lääne radadelt. Preeriakojas asub indiaaniküla. See on suurepärane koht tähtpäevade ja firmaürituste korraldamiseks. Preeriakoja koduleht -
Sillaotsa talumuuseum
Sillaotsa Talumuuseumis on palju taluelus vajaminevaid tarbeesemeid, tööriistu ja masinaid, mida võib oma käega katsuda ja ringi ajada. Dendro- ja metsapargis saab tutvuda ligi kahesaja eri liiki ja vormi puu ning põõsaga. Tööde õppimiseks korraldatakse talguid ja teemapäevi. Muuseumi kirjavara hulgas on palju põnevaid uurimusi ja ülestähendusi Velise kandi ajaloo ja talude eluolu kohta. Sillaotsa talumuuseumi koduleht -
Voore Tallid
Voore Tallid pakub ratsutamise eratunde, vankrimatkasid ja piknikke suvel, talvel ree- ja saanisõitusid jms. Voore Tallide koduleht -
Märjamaa ujula
Märjamaa ujula pakub mitmesuguseid tegevusi: vesivõimlemine, vesiaeroobika. Ujulas on jõusaal, solaarium, aurusaun ja kerisesaun. Märjamaa ujula kohta leiad rohkem infot siit. -
Luhtre turismitalu
Luhtre turismitalus saad mõnusa puhkuse ühendada aktiivse tegevusega. Sinu käsutuses on korralik tenniseväljak, korvpalli- ja rannavõrkpalliplats. Lisaks pakume seiklusmänge koostöös firmaga 360 kraadi, sepistamise töötubasid Puraviku Tuuleveskis ning saunakoolitust. Luhtre turismitalu koduleht -
Saare Lux puhkemaja
Saare Lux Puhkemajas Kasari jõe kaldal saad puhata eemal linnakärast. Soovi korral võid kummipaadiga mööda jõge liuelda ja kala püüda. Mängi võrkpalli meie väljakul, koge ratsutamise rõõmu hobuse seljas või avasta veemõnu SUP laua abil. Meeldivat lõõgastust pakuvad tünni- ja kilesaun ning kümblustünn. Saare Lux puhkemaja koduleht
Kirikud
Vallas on kolm kirikut: Märjamaa Maarja kirik, Velise Ristija Johannese kirik ja Vigala Maarja kirik. Vigala kiriku algusajaks peetakse aastat 1339, Märjamaa kirikut on esmakordselt mainitud 1364. aastal. Velise kirik ehitati aastatel 1888-1889.
Kirikute info valla kodulehel on leitav siit.
Märjamaa kirik EELK Märjamaa Maarja kogudus
Mõisad
Praeguse Märjamaa valla aladel on asunud hulgaliselt mõisaid (sh Märjamaa kirikumõis ja Vigala kirikumõis, rüütli-, pool-, kõrval-, karjamõisad), mida aja kulgedes on liidetud ja lahutatud, tükeldatud ja kaotatud. Mõis oli sotsiaalse ja majandusliku struktuuri kujundaja, aga ka eesti rahva moraali, kommete, ilutunde ning käitumis- ja mõtteviisi mõjutaja. 18. ja 19. sajand oli mõisakultuuri hiilgeaeg, mil siinkandis rajati suurejoonelisi mõisaansambleid. Märjamaa aladel asus 42 mõisat, mis tolleaegse haldusjaotuse järgi kuulusid Märjamaa, Kullamaa, Vigala, Rapla ja Nissi kihelkonda.
1905. aasta oli Eestis rahutu. Tõrges meeleolu haaras tollast Läänemaad (eriti Märjamaad, Kullamaad ja Lihulat, mis olid Läänemaa kõige ärksamad ja jõukamad piirkonnad) juba kevadel, mil siin ja seal mõisates esitati talupoegade poolt rida nõudmisi. Detsembris algas mõisate põletamine. Selle eel peeti 11. detsembril Tallinnas "Volta" keldris Põhja-Eesti valdade saadikute käremeelne koosolek, kus muuhulgas kutsuti üles minema maale mõisaid põletama. 14. detsembri õhtul põletati maha Valgu mõis. Järgmisel päeval jõudis Velisele 10-liikmeline tallinlastest mõisapõletajate salk, kes koos kohalike meestega põletasid järgneva kolme päeva jooksul (15.-17. dets) maha veel 15 mõisa härrastemajad koos sisseseadega: Velise, Mõisamaa, Kasti, Haimre, Vana-Märjamaa, Orgita, Sõtke, Paeküla, Sulu, Tolli, Teenuse, Mõraste, Luiste, Sipa, Sooniste, Jädivere ja Vana-Vigala. Majandushooneid ei puututud, küll aga hävitati viinaköökide tagavarad. Mõis oli pikki sajandeid olnud maarahvale oluliseks ja mitmetähenduslikuks mõjuriks, mis vormis ja kujundas nii elulaadi kui suhtumisi, nii oskusi kui vaimsust. Võõrpäritoluga ülemkihi asupaiga ja võimuväljendaja rollis vastandus sakste mõis talule ja külale kui eesti rahva kodule ning see vastuolu püsis kuni 1919. aastani. 10. oktoobril 1919 võttis Asutav Kogu vastu maaseaduse, mille kohaselt võõrandati kogu mõisamaa ning jagati asundustaludena soovijatele, kellest eesõigustatud olid Vabadussõjast osavõtnud. Siiski jäid mõningad mõisasüdamed kuni 1939. aastani endiste omanike kasutada. Tänaseks on uued omanikud siin ja seal mitmed mõisad korrastanud ja uuele elule äratanud. Mõnes mõisas tegutsevad Märjamaa valla asutused.
Sillad
- Hiietse sild, tee 5040010 (Hiietse tee), sild nr 50403, pikkus 17.4, Vardi jõgi
- Hõbeda sild, tee 20182 (Maidla – Ollimäe), sild nr 328, ehitatud 1985, pikkus 3.5, laius 12.8, Liivi jõgi)
- Härgoja sild, tee 20170 (Märjamaa – Konuvere), sild nr 316, ehitatud 1931 (renoveeritud 2017), pikkus 12.08, laius 9.2, Paeküla oja
- Jaaniveski sild, tee 5040101 (Jaaniveski tee), sild nr 50405, ehitusaasta teadmata, pikkus 35.5, Vigala jõgi)
- Jaaniveski sild, tee 20171 (Märjamaa – Valgu), sild nr 319, ehitatud 1975, pikkus 36.87, laius 10.5, Vigala jõgi
- Joosva sild, tee 20170, sild nr 317, ehitatud 1932 (renoveeritud 2015), pikkus 9,5, laius 9,, Vigala jõgi
- Jõekalda sild, tee 5040544 (Vana-Nurtu – Kohtru tee), sild nr 50414, pikkus 4, laius 8, Nurtu jõgi
- Jädivere sild, tee 4 (Tallinn-Pärnu-Ikla), sild nr 271, ehitatud 1971, silla pikkus 25,5, laius 11,5, Enge jõgi
- Jämeda sild, tee 20203 (Velise – Palu), sild nr 332, ehitatud 1980 (renoveeritud 2000), pikkus 17,8, laius 6,15, Nurtu jõgi
- Katla sild, tee 5040115 (Jämeda – Katla tee), sild nr 50415, pikkus 9, laius 6, Nurtu jõgi
- Kohatu sild, tee 5040204 (Uudiku – Mihkli tee), sild nr 50409, pikkus 25.3, Kasari jõgi
- Konuvere kivisild, tee 20214, sild nr 318, ehitatud 1861 (renoveeritud 2007), pikkus 109,74, laius 6,4, Vigala jõgi
- Konuvere raudteesild, tee 5041450 (raudteetaami tee), sild nr 50411, ehitusaasta teadmata, pikkus 42,9, laius -, Vigala jõgi
- Konuvere sild, tee 4, sild nr 269, ehitatud 1993 (renoveeritud 2006), pikkus 84,43, laius 15,8, Vigala jõgi
- Käbiküla sild, tee 5040002 (Nihu tee), sild nr 50401, ehitatud 1998, pikkus 19.8, Kasari jõgi
- Kääru sild, tee 5040108 (Paisumaa tee), sild nr 50406, ehitatud 1985, pikkus 12.1, Velise jõgi
- Laukna sild, tee 5041123 (Palgimäe tee), sild nr 50410, pikkus 6.2, Luiste jõgi
- Lebenesi sild, tee 20175 (Valgu – Libatse), sild nr 321, ehitatud 1963, pikkus 16, laius 7,1, Nurtu jõgi
- Lestima sild, tee 5041625 (Helüla tee), sild nr 50412, pikkus 10.4, Kasari jõgi
- Läti sild tee 20194 (Vana-Vigala – Läti), sild nr 331, ehitatud 2009, pikkus 32,3, laius 8, Vigala jõgi
- Madise sild, tee 210175 (Valgu – Libatse), sild nr 322, ehitatud 1987 (renoveeritud 2006), pikkus 3,5, laius 8, Rogenese oja
- Moodra sild, tee 20166 (Lipa – Mõisamaa), sild nr 312, ehitatud 1832 (renoveeritud 2000), pikkus 28.9, laius 5.8, Vigala jõgi
- Mustoja sild, tee 20166 (Lipa – Mõisamaa), sild nr 313, ehitatud 1968 (renoveeritud 2010), pikkus 3.9, laius 10.3, Kabala oja
- Naravere sild 20181 sild nr 326, ehitatud 1993, silla pikkus 7, silla laius 19,4, Naravere oja
- Nurme sild, tee 5040109 (Anni tee), ehitatud 1985, pikkus 13.1, Velise jõgi
- Pajaka sild, tee 20162 (Vardi – Nurme), sild nr 308, ehitatud 1998, pikkus 47,3, laius 11.12, Kasari jõgi
- Postikõrtsi sild, tee 20170 (Märjamaa – Konuvere), sild nr 315, ehitatud 1932 (renoveeritud 2018), pikkus 9.6, laius 6.3, Pühaoja
- Punane sild, tee 16155 (Silla – Jädivere), sild nr 289, ehitatud 1960, pikkus 21.28, laius 9, Luiste jõgi
- Päärdu sild, tee 4, sild nr 270, ehitatud 1999, pikkus 46,5, laius 16,7, Velise jõgi
- Ruhma sild, tee 20186 (Sipa – Varbola), sild nr 329, ehitatud 1972 (renoveeritud 2016), pikkus 18.188, laius 9.1, Konnaveski oja
- Russalu sild, tee 20163 (Vaimõisa – Nurme), sild nr 309, ehitatud 1847 (renoveeritud 1991), pikkus 36, laius 7.1, Kasari jõgi
- Ruunavere sild, tee 4 (Tallinn – Pärnu – Ikla), sild nr 266, ehitatud 2004, pikkus 4.78, laius 28, Kasari jõgi
- Ruunavere sild, tee 5040007 (Varbola – Ruunavere tee), sild nr 50402, pikkus 21.8, Kasari jõgi
- Sild nr 88402, tee 8840049 (Vigala – Konuvere tee), pikkus 5, Sipelga kraav
- Sild nr 88403, tee 8840049 (Vigala – Konuvere tee), pikkus 8, Tiduvere oja
- Sild nr 88404, tee 8840049 (Vigala-Konuvere tee), pikkus 13 m üle Ahjuvare oja
- Sipa sild, tee 29 (Märjamaa – Koluvere), sild nr 284, ehitatud 1905 (renoveeritud 1995), pikkus 77.1, laius 10.2, Kasari jõgi
- Sipa sild, tee 5040172 (Sipa mõisatee), sild nr 50408, ehitusaasta teadmata, pikkus 6, Sipa peakraav
- Sulu sild, tee 201176 (Haimre – Sulu – Velise), sild nr 323, ehitatud 1976 (renoveeritud 2013), pikkus 54.06, laius 8.9, Vigala jõgi
- Suureoja sild, tee 20178 (Päärdu – Leibre), sild nr 324, ehitatud 1934 (renoveeritud 2013), pikkus 9,4, laius 7,2, kraav
- Sääla sild tee 20169 (Sääla tee), sild nr 314, ehitatud 1991, pikkus 45, laius 6,15, Velise jõgi
- Tahka sild (Velise küla) tee 20165 (Raikküla – Päärdu), sild nr 310, ehitatud 1982 (renoveeritud 2011), pikkus 42,28, laius 12, Velise jõgi
- Teenuse sild, tee 16155 (Silla – Jädivere), sild nr 290, ehitatud 1908 (renoveeritud 2011), pikkus 67.7, laius 9, Kasari jõgi
- Tolli II sild, tee 5040045 (Tolliveski tee), sild nr 50404, ehitusaasta teadmata -, pikkus 10, Paeküla oja
- Tolli sild, tee 5041670 (Laiaru tee), sild nr 50413, ehitusaasta teadmata, pikkus 30.8, Kasari jõgi
- Vana-Vigala sild tee 16155 (Silla – Jädivere), sild nr 291, ehitatud 1967 (renoveeritud 2016), pikkus 62, laius 10,2, Vigala jõgi
- Varbola sild, tee 20141 (Rapla- Varbola), sild nr 302, ehitatud 1956 (renoveeritud 2013), pikkus 12.9, laius 7, Vardi jõgi
- Vardi sild, tee 4, sild nr 267, ehitatud 1959 (renoveeritud 1997), pikkus 15.72, laius 10.4, Vardi jõgi
- Vati sild tee 16155, sild nr 292, ehitatud 1972 (renoveeritud 2017), pikkus 53,88, laius 9,5, Velise jõgi
- Veski sild, tee 20175 (Valgu – Libatse), sild nr 320, ehitatud 2014, pikkus 24.5, laius 13.1, Velise jõgi
- Vigala-Veski sild, tee 21081, sild nr 325, ehitatud 1990, pikkus 7, laius 12,3, Enge jõgi
- Väike sild, tee 20186 (Sipa – Varbola), sild nr 330, ehitatud 1968 (renoveeritud 2016), pikkus 14.605, laius 9.1, Konnaveski oja
- Vängla sild tee 20181 (Kivi-Vigala – Avaste – Vana-Vigala), sild nr 327, ehitatud 1976, pikkus 45,08, laius 10,55, Velise jõgi
Looduskaitsealad ja kaitstavad loodusobjektid
- Aima peksumänd (üksikobjekt – puu ja puudegrupid)
- Angasilla hoiuala (kaitseala – hoiuala)
- Avaste looduskaitseala (kaitseala – looduskaitseala)
- Avaste mägi; Avaste astang (üksikobjekt – pinnavorm)
- Ellu tamm; Vana-Nurtu Ellu tamm (üksikobjekt – puu ja puudegrupid)
- Haimre mõisa park (kaitseala – kaitsealune park)
- Iganõmme maastikukaitseala (kaitseala – maastikukaitseala)
- Ilmandu-Sepa pärn (üksikobjekt – puu ja puudegrupid)
- Jalase maastikukaitseala (kaitseala – maastikukaitseala)
- Jädivere mõisa metsapark (kaitseala – kaitsealune park)
- Jädivere paljand (üksikobjekt – pinnavorm)
- Karjala kask (üksikobjekt – puu ja puudegrupid)
- Kohatu hoiuala (kaitseala – hoiuala)
- Kohatu kadastik (kaitseala – puistu)
- Konuvere hoiuala (kaitseala – hoiuala)
- Konuvere mõisa park (kaitseala – kaitsealune park)
- Kurisu Jaani allikas (üksikobjekt – allikas)
- Käntu-Kastja hoiuala (kaitseala – hoiuala)
- Kükita Suurkivi (Varbola rändrahn) (üksibobjekt – rändrahn ja kivikülv)
- Linnuraba looduskaitseala (kaitseala – looduskaitseala)
- Loodna põlispuud (kaitseala - uuendamata piiridega park, puistu, arboreetum)
- Luiste hoiuala (kaitseala – hoiuala)
- Maidla-Iganõmme hoiuala (kaitseala – hoiuala)
- Mustallika allikate rühm; (Üüste allikate rühm; Pühajõe allikad) (üksikobjekt – allikas)
- Marimetsa-Õmma hoiuala (kaitseala – hoiuala)
- Märjamaa järtade maastikukaitseala (kaitseala – maastikukaitseala)
- Märjamaa looduskaitseala (kaitseala – looduskaitseala)
- Neitsipere allikad; Neitsijärve allikad (üksikobjekt – allikas)
- Niidiaia tammik (kaitseala – vana kaitsekorraga ala)
- Nurga lõhislehine kask (üksikobjekt – puu ja puudegrupid)
- Nurtujõe hoiuala (kaitseala – hoiuala)
- Nõmme (talu) heinamaa „Suurkivi" (üksibobjekt – rändrahn ja kivikülv)
- Ohvrikivi; Varbola ohvrikivi (üksibobjekt – rändrahn ja kivikülv)
- Orgita mõisa park (kaitseala – kaitsealune park)
- Paeküla hoiuala (kaitseala – hoiuala)
- Paisumaa hoiuala (kaitseala – hoiuala)
- Pajaka maastikukaitseala (kaitseala – maastikukaitseala)
- Pajaka tammik (kaitseala – puistu)
- Pajaka-Vardi hoiuala (kaitseala – hoiuala)
- Pilkuse hoiuala (kaitseala – hoiuala)
- Pilkuse maastikukaitseala (kaitseala – maastikukaitseala)
- Põlli tammed (üksikobjekt – puu ja puudegrupid)
- Pärn; Hiiepärn; Märjamaa ohvripärn (üksikobjekt – puu ja puudegrupid)
- Pärn „Mardi niinepuu" (üksikobjekt – puu ja puudegrupid)
- Päärdu paljand (üksikobjekt – pinnavorm)
- Rahula-Napanurga hoiuala (kaitseala – hoiuala)
- Rangu allikas koos Rangu rankadega (üksikobjekt – allikas)
- Rangu hoiuala (kaitseala – hoiuala)
- Russalu mõisa park (kaitseala – kaitsealune park)
- Selja-Põdra hoiuala (kaitseala – hoiuala)
- Sillaotsa talu dendraarium (kaitseala – kaitsealune park)
- Sipa pärn (üksikobjekt – puu ja puudegrupid)
- Sulu hoiuala (kaitseala – hoiuala)
- Sõtke hobukastanid (üksikobjekt – puu ja puudegrupid)
- Sõtke paepaljand; Sõtke loopealne ja paljand (üksikobjekt – pinnavorm)
- Teenuse mõisa park (kaitseala – kaitsealune park)
- Tõrasoo looduskaitseala (kaitseala – looduskaitseala)
- Vaimõisa mõisa park (kaitseala – kaitsealune park)
- Valgu mõisa park (kaitseala – kaitsealune park)
- Vana-Nurtu hiietamm; (Tamm) (üksikobjekt – puu ja puudegrupid)
- Vana-Nurtu tamm; (Tamm) (üksikobjekt – puu ja puudegrupid)
- Vana-Vigala mõisapark ja Hirvepark (kaitseala – kaitsealune park)
- Vardi hoiuala (kaitseala – hoiuala)
- Vardi looduskaitseala (kaitseala – looduskaitseala)
- Varbola maalinna tammed; Varbola linnuse tammed (üksikobjekt – puu ja puudegrupid)
- Varbola vanad rannamoodustised; Varbola pinnavormide kaitseala (kaitseala – vana kaitsekorraga ala)
- Velise mõisa park (kaitseala – kaitsealune park)
- Veski saar (üksikobjekt – puu ja puudegrupid)
- Vigala kiriku pastoraadi park (kaitseala – kaitsealune park
- Vinguta küla paemurd (üksikobjekt – pinnavorm)
Märjamaa valla 100 tamme park
16. mail 2018 rajati Velise Kiigesaare kinnistule Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks 100 tamme park. Foto: Tiina Gill
Viimati uuendatud 23.03.2026